2015. aasta korporatiivse kommunikatsiooni trendid: tähelepanu rahaks tegemine

Detsembris hakkan ma alati järele mõtlema, millise võtmesõnaga tähistaksin mööduva aasta kommunikatsioonivaldkonda. 2015. aastal omistaksin sellele sõna “virtuaalsed kuulsused”. Me viisime sel sügisel läbi väikese uuringu, mille käigus üritasime vaadata, kes lätimaalastest on sotsiaalvõrgustike kasutajate seas kõige populaarsem. Tulemus osutus väga huvitavaks, sest näitas kuulsuste uue põlvkonna tekkimist. Need on noored inimesed, kes saavad ülipopulaarseks oma online-aktiivsuse arvelt. Näiteks on neil huvitav profiil Instagramis, mida jälgivad iga päev mitukümmend või isegi mitusada lojaalset kasutajat. Majandustähelepanu tingimustes, milles me elame, viib selline olukord loogiliselt niisuguse terava tähelepanu rahaks tegemisele. Virtuaalsed kuulsused hakkavad saama kingitusi ja reklaamilepinguid brändidelt, mis soovivad köita lojaalse publiku tähelepanu. Selle trendi mõju all omandab korporatiivne kommunikatsioon uusi alatoone. Mõiste product placement pole uus. Me oleme harjunud sellega mitte üksnes Hollywoodi, vaid ka kohalike filmide puhul. Aga nüüd näeme seda intiimsemas olukorras, meile sümpaatse reaalse inimese eluolus, keda me usaldame ning kellega võib-olla ennast assotsieerime. See loob uusi kommunikatsiooni vorme. Üks neist – Сelebrity box – annab virtuaalsetele kuulsustele võimaluse proovida toodet ja jagada oma muljeid. Teine – üritustele kutsutakse ka virtuaalseid kuulsusi võrdselt ajakirjanike ja harjumuspäraste koorekihi daamide ja härradega. Needki osutuvad reklaami- ja PR-kampaaniate osaks, viies brändi sõnumi sihtrühmale arusaadavas keeles. Nõnda kaasas Läti Rahandusministeerium populaarsed räpparid noorte tähelepanu äratamiseks maksude maksmise küsimustele. Räpparid kirjutasid laulu #nomaksāt (#maksta). Sihtrühm kuulas lugu hea meelega, avaldas seda sotsiaalvõrgustikes, laulis ise selle refrääni, et maksud tuleb maksta. Nende protsesside mõjul peavad kollase meedia jaoks harjumuspärased kuulsused kasvatama oma populaarsust online-keskkonnas. Tänavu märkasin trendi, et osa neist tegid Facebookis võimaliku „sõprade” arvule seatud piirangu tõttu oma kodulehed, ning hakkasid suhtlema aktiivsemalt ja sihipäraselt Instagramis. Vaadakem 2016. aastal, kas juurdub Periscope, mis alguses osutus virtuaalsete kuulsuste seas üsna populaarseks. Kuigi mõned neist tõenäoliselt juba said aru, et huvitav videoesitus on keerulisem žanr, võrreldes ühe ilusa pildiga koos lühikese kena tekstiga päevas. Kas uus trend alandab muude klassikalisemate kommunikatsioonivormide tõhusust? Vaevalt küll. Iga kommunikatsioonivorm vastab eesmärkidele, auditooriumile ja kontekstile. Ma näen siin meile ligipääsetava arsenali laiendamist, mitte ühe elemendi teisega asendamist.