Balti riikide ettevõtjad tajuvad täielikku usalduse puudumist

Sageduselt teisele kohale Eesti ettevõtjate vastuste seas jäi äri- ja kommunikatsioonitegevuse eesmärkide kooskõlastamine (32% vastajatest), kolmandale aga pikaajaline areng ja sotsiaalne vastutus (31% vastajatest).

Leedus jagunesid prioriteedid sarnaselt: 48% vastajate jaoks on oluline strateegiate kooskõlastatus, 42% jaoks sotsiaalne vastutus ja pikaajaline areng.

Läti ettevõtjate vastuste põhjal asetus teisele kohale pikaajaline areng (38% vastajatest), kolmandale aga äri- ja kommunikatsioonistrateegiate harmooniline kooskõlastamine (35% vastajatest).

„Usaldus on tänapäeval kõige olulisem valuuta. Seda kinnitab asjaolu, kui ülekaalukalt on töö usalduse võitmise nimel kõige tähtsam küsimus Balti riikide ettevõtete jaoks. Pandeemia ja geopoliitiline olukord on sihtrühmade usaldust kõigutanud ja ettevõtete sotsiaalset vastutust märkimisväärselt laiendanud. See on omakorda tõstnud tähelepanu keskpunkti mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse (DEI) olulisuse ning ettevõtete väärtused. See tähendab, et ettevõtete kommunikatsioonistrateegia peab hõlmama nüüd uusi strateegilisi rõhuasetusi,“ selgitab agentuuri Olsen+Partners partner Olga Kazaka. Ta lisab, et on olemas neli tähtsat komponenti, mis kujundavad sihtrühma usalduse ettevõtete vastu.

Esimene neist on pädevus, mis hõlmab võimeid, teadmisi, kogemust, tegevuse tulemusi ja ettevõtte mainet. Teine on motiivid ehk kelle huvides ettevõte tegutseb. Kolmanda komponendi moodustavad vahendid, mille abil ettevõte oma eesmärke saavutab. Siin tulevad välja ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus. Neljas usalduse oluline komponent on suutlikkus võtta vastutust. „Ettevõtted peavad oma kommunikatsioonistrateegia üle vaatama, et saada aru, kas kõik neli usalduse loomise komponenti ikka toimivad nii, nagu peaks. Need strateegiliselt olulised sõnumid peavad ettevõtte igapäevase kommunikatsiooni kaudu sihtrühmani jõudma,“ toonitab Olga Kazaka.