UUDISED

Showroom Riias

A.W. Olsen & Partners’i showroom – ideaalne vahend moe, ilu ja eluviisi valdkonna brändide kommunikatsiooniks ajakirjade, mõjutajate, blogijate ja online-meediaga. Meie showroom’is – struktureeritud ruumis, kus mõjutajate tähelepanu on fokuseeritud üksnes mõnedele asjadele – eraldatakse Teie brändile kogu vajalikku tähelepanu, et tähtsaim informatsioon sellest ulatuks inimesteni ja jääks teadvusse. Showroom on avatud külalistele ning seda saab külastada igal tööpäeval kl 9:00–18:00 või eelneval registreerimisel. Showroom on samuti avatud kui ruum Teie brändi esitluste läbiviimiseks. Showroom on koht, kus bränd kohtub tõeliste inimestega, kes on kaasatud meediasisu loomisse, need on stilistid, toimetajad, ajakirjanikud, projektide koosseisuvälised juhid, blogijad, ühiskonnas tuntud inimesed ja arvamusliidrid. Meie ruum, millel on pinda 55 m2, on mõeldud näidiste esitlusteks, mida saab võtta kaasa fotosessioonide jaoks. Showroom asub Riia keskel, valdkonna mõjukamate professionaalide kõrval koos juurdepääsetava parklaga. Showroom’i saab muuta pressile mõeldud ürituste, avatud uste päevade, esitluste, meediahommikusöökide läbiviimiseks ning samuti saab siin korraldada vastuvõtte ja muid üritusi brändi äratundmise suurendamiseks. Samuti on saadaval A.W. Olsen & Partners’i showroom’i digitaalne online-platvorm, kust saab režiimis 24/7 alla laadida toodete pilte ja fotomaterjale ajakirjades trükkimiseks (pack-shots, cut-outs). Online-platvorm sisaldab erinevat teavet kaupluste lahtioleku ja toodete hindade kohta ning samuti annab võimaluse vormistada tellimusi konkreetsetele toodetele või leida aktuaalset informatsiooni trendide kohta ja pressiteateid.

A.W.Olsen & Partners ja Läti Rahandusministeerium said prestiižika Euroopa auhinna

Suhtekorraldusagentuur A.W.Olsen & Partners sai igal aastal Euroopa parimate kommunikatsioonikampaaniate eest väljaantava prestiižika auhinna (European Excellence Awards) Läti Rahandusministeeriumi tellimusel korraldatud #nomaksāt (#ära maksma) kampaania eest. Sel aastal jagati auhindu Berliinis. Finaalis nomineeriti üle 200 firma 63 kategoorias ning igas kategoorias sai auhinna vaid üks kampaania. A.W.Olsen & Partners’i elluviidud kampaania #nomaksāt sai auhinna kategoorias Change communications. Selles kategoorias nomineeriti 2015. aasta parimad kampaaniad, mis soodustasid avaliku arvamuse tõsiseid muutusi või avalikkuse tegevuse muutust. „Meil on rõõm, et meie julge kampaania, mille me viisime ellu Läti Rahandusministeeriumi tellimusel, võitis kõrgeima hinnangu teisel konkursil kommunikatsiooni valdkonna professionaalidele. Selle aasta alguses sai kampaania kaks peaauhinda rahvusvahelisel avalike suhete valdkonna professionaalide konkursil Baltic PR Awards, omakorda eile saadud auhind on tõestuseks sellele, et meie oskusi hinnati kogu Euroopa mastaabis,“ räägib agentuuri partner Olga Kazak, lisades, et konkurentide seas olid sellised kuulsad brändid nagu Maersk Oil, Telefónica Germany, UniCredit Group jt. Kampaania #nomaksāt viidi ellu 2015. aasta lõpus Läti Rahandusministeeriumi tellimusel avalike suhete agentuuri A.W.Olsen & Partners poolt. Kampaania raames räägiti noortele maksude tasumise vajadusest ja nende jagamise süsteemist. Edukas koostöös sihtrühmaga osales kampaanias populaarne räpparite ühendus Olas, kes lõi single’i „#nomaksāt“. Sihtrühma aktiivsus ja läbiviidud turu- ja avaliku arvamuse uuringud tõestavad, et kampaania saavutas oma eesmärgid. Üksikasjalikumalt saab kampaaniast teada siit (inglise keeles). Suhtekorraldusagentuur A.W.Olsen & Partners alustas tegevust 2005. aastal, pakkudes oma klientidele kommunikatsiooni ja turunduse teenuseid. Agentuuri klientideks said sellised ettevõtted nagu Kaspersky Lab, L’Oreal, Zepter, WizzAir, ELVI, Mikrotik, Läti Vabariigi ...

Pokémoni järel tuleb ka klient

Olga Kazaka
Dr.sc.comm., A.W.Olsen & Partners’i partner, Läti Ülikooli lektor
Tähelepanumajandus, mille keskel elame, on huvitav selle poolest, et tarbijate tähelepanu on muutunud valuutaks. Iga päev vahetame selle boonuste vastu, mida pakuvad organisatsioonid, mis konkureerivad selle äärmiselt piiratud ressursi pärast. Piiratud seepärast, et tähelepanu ei ole võimalik koguda tulevikuks; seda saab vaid teatud ajavahemiku vältel keskendada vähestele objektidele korraga. Seda enam, et tänapäeval pretendeerivad meie tähelepanule väga paljud: sõbrad, lähedased, töö, õpingud, meedia, sotsiaalvõrgustikud, erinevad firmad, hobid, jne. Ettevõtted peavad selles olukorras väljuma tavapäraste turunduskampaaniate raamidest, integreerides oma pakkumisi keskkonnaga, kuhu on keskendunud sihtrühmade tähelepanu. Ühel päeval keskendus hiigelsuure hulga tarbijate tähelepanu virtuaalsete pokémonide jahile Pokémon Go mängu raames. Seda nähes hakkasid mõned arutlema aegade ja kommete üle, teised rõõmustasid motivatsiooni üle sagedamini õues käia ja rohkem liikuda, kolmandad hoiatasid küberriskide ja võimalike traumade eest, aga kommunikatsioonieksperdid mõtlesid selle peale, kuidas seda populaarset mängu ära kasutades nende ettevõtetele/asutustele enam tähelepanu tõmmata. Too uus hullus osutus eriti kasulikuks restoranidele, baaridele, poodidele, puhkekeskustele, muuseumidele ja muudele noortele orienteeritud organisatsioonidele. Nendeni jõudis päevakajaline reklaamitarkus: pokémoni järel tuleb ka klient. Turundajad, kes otsustasid mängu kaasa mängida, asusid „mooduleid-peibutisi“ sisse lülitama ja tänu sellele tekib ettevõttes/asutuses oluliselt rohkem pokémone. Säärane käik võimaldab külastajatel püüda ühest kohast sama palju monstrumeid, kui saaks muidu mitmekilomeetrise jalutuskäigu jooksul. See teeb antud koha pokémoni-fännide jaoks atraktiivseks peatuspaigaks. Eriboonus on nn „treeningsaalide“ olemasolu ettevõtte territooriumil, sest sinna tulevad pokémone püüdvad noored omavahel võitlema. Mängu arendajad juba mainisid, et aja jooksul tekib võimalus treeningsaal soovitud kohale paigaldada. Kuidas meie pokémonikütte püüdsime ...

Vana hea suust suhu toimiva turunduse evolutsioon

Marija Vorkule
A.W.Olsen & Partners/ Scholz & Friends Riga projektijuht
Tänapäeval võivad internetikasutajad kiidelda imetabaste „silmaklappidega“: reklaam tundub meile niivõrd pealetükkivana, et me arendasime endas välja asendamatu refleksi lasta see lihtsalt kõrvust ja silmist mööda. Lugedes artiklit mõnes uudisteportaalis, märkavad väga vähesed, mis lehe paremas alumises ääres vilgub, tehes kutsuvalt silma ja mängeldes eredate pakendite ja kõlavate reklaamlausetega. Eriti arenenud noorema põlvkonna indiviidid arendasid endas isegi välja Facebookis ja Instagramis reklaami ignoreerimise refleksi, blokeerides armutult nende tähelepanu ihkavaid brände. Säärastes karmides tingimustes tuleb turundajatel appi võtta kavalus ning kui neid aetakse uksest välja, ronida tagasi akna kaudu. Selline „portaal“ potentsiaalsete klientide ellu on tõepoolest avanenud; vähe sellest, see sai tegelikult teoks juba tükk aega tagasi! Esitleme Teile „influencer marketing’i“ (eesti k mõjutaja turundus), tugevasti isikustatud ja äärmiselt tõhusat turundusvõtet. Influencer marketing on laialt tuntud product placement’i (eesti k tootepaigutus) laps. Ent kui varem näidati tooteid filmides, muusikavideotes ja muudes „kohtades”, siis nüüd kasutatakse sel eesmärgil aina sagedamini „sotsiaalvõrgustike staare” – blogijaid ja kuulsusi. Vastavalt McKinsey Quarterly  (tegeleb turu-uuringutega juba enam kui 50 aastat) uuringule, langetatakse 20–50% otsustest toote või teenuse soetamise kohta soovituse alusel. Mõjutajate arvamus on tavapärasest tasustatavast turundusest enam kui kaks korda tõhusam, ning selle tõenäosus, et mõjutajate kaudu meelitatud klient muutub püsikliendiks, on 37% võrra suurem kui muude võrreldavate asjaolude puhul. Seda saab seletada kahe momendiga. Esiteks, reklaam on suunatud kõikidele, kes võiks potentsiaalselt kliendiks saada. Blogijaga, keda jälgib tarbija X on hoopis teine lugu, sest seesama potentsiaalne klient X ise valis antud mõjutaja, ja see tähendab, ...

Kaks kulda Baltic PR Awards’il

Kommunikatsiooniagentuur A.W.Olsen & Partners sai kaks peaauhinda üliprestiižikal Baltimaade suhtekorralduse konkursil Baltic PR Awards. Läti Rahandusministeeriumi tellimusel väljatöötatud ja elluviidud kampaania #nomaksāt (#ära maksma) sai peaauhinnad „sotsiaalkampaania” ja „avaliku sektori kampaania” kategooriates. Kampaania #nomaksāt ülesannete hulgas oli aktualiseerida arutlused maksude maksmisega seotud teemadel noorte inimeste (13–25 aastat) seas. Sel aastal valiti välja just see grupp, sest noortesse oli oluline sisendada kohusetundlik suhtumine veel enne täiskasvanu-elu alustamist. Eesmärgiga teha maksude maksmine auväärseks ja positiivseks praktikaks sihtrühma silmis, kaasasime kampaaniasse ühe Läti populaarseima räpparite ühenduse Olas, kes kirjutas laulu #nomaksāt. Laul sattus kohe noorte raadiojaamadesse ja erinevatesse topidesse. See köitis ka meediakanalite tähelepanu – mõned neist kirjutasid, et see on üks grupi parimaid töid kogu selle eksisteerimise aja jooksul. Peale seda algas kampaania aktiivne osa, mille raames käivitati spetsiaalne veebileht, kus võis läbida testi ja määratleda, millise maksumaksja tüüpi sa kuulud ning samuti märkida lihtsas vormis, kuidas kavandatakse ja jagatakse Läti eelarvet. Aktiivne reklaamikampaania kinoekraanidel, raadios, Internetis ning tänavatel üle kogu Läti tõmbas tähelepanu peamisele sõnumile „on oluline maksta makse“. Olas’e räpparid said kampaania kõikide elementide nägudeks. Aktiivsed meediasuhted viidi ellu eesmärgiga selgitada eelarve koostamise ja jaotamisega seotud küsimusi. Kampaania tulemustel nägime mitte üksnes positiivseid kommunikatsiooni resultaate – noored kuulasid laulu ja jagasid seda sotsiaalvõrgustikes, võitlesid kampaania sümboolikaga T-särkide saamise võimaluse eest, täitsid aktiivselt maksumaksja testi ja jagasid selle tulemusi. Me nägime ka muid tähtsaid näitajaid. Nõnda, võrreldes eelmise aastaga, vähenes nende lätimaalaste arv, kes peavad maksudest kõrvale hoidumist normaalseks praktikaks, omakorda 5,6% ehk ...

Kõige levinumad müüdid online-meedia kohta on hävinud nagu kaardimajake

Marija Vorkule
A.W.Olsen & Partners/ Scholz & Friends Riga projektijuht
Sageli tuleb kokku puutuda erinevate arvamustega online-meedia kohta, mis on ilmselgelt valed, aga vestluskaaslast on selles vaja vägagi püüda veenda. Õnneks leidus mitmeaastaste kogemustega, meedia analüüsi valdkonnas eksperdi nime vääriv pädev inimene, kes lükkas ekslike väidete rea ümber. Niisiis, täna tahaksin teenida Tony Haile’i ruuporina (Tony Haile – enam kui 4000 kirjastuse ja meediakanaliga töötava analüütilise kompanii Chartbeat СЕО) ning lükata ümber mõned levinud eksiarvamused. Müüt 1: Pageviews, st lehekülje vaatamiste arv on absoluutselt täpne ja näitlik mõõtemäär. Vaevalt leidub inimest, kes pole kuulnud avaldust „See uudisteportaal on väga populaarne, sest selle lehekülgi vaadatakse sageli, järelikult loeb seda suur hulk inimesi“. „55% lehekülje  külastajatest viibib saidil vähem kui 15 sekundit,“ väidab Tony Haile, ning seepärast tuleb pöörata tähelepanu mitte sellele, kui palju inimesi artiklit „X“ luges, vaid tõsiasjale, kui palju aega nad sellele pühendasid! Müüt 2: Karjuv ja tähelepanu köitev pealkiri on edu võti. Arvatakse, et artikli pealkiri peab köitma tähelepanu ja olema maksimaalselt „karjuv“. Aga viies läbi USA meedias ilmunud 580 000 artikli analüüsi, selgitasid Chartbeat’i töötajad välja, et artiklid, mille pealkirjades olid sellised sõnad nagu „Top“, „Best“, „Nude“, „Biggest“, „Positions“ ja muud samas stiilis, kogusid kõige suurema klikkide arvu, aga sealjuures loeti neid kõige lühemat aega. Vastandina nendele artiklitele loeti päevakohaseid uudiseid, mille pealkirjades figureerisid „Obama“, „Snowden“  ja „Syria“, kõige pikemat aega. Müüt 3: See, kui pikka aega artiklit loetakse, ei oma tähtsust. Peamine on siiski klikkide arv. Tõsiasjad tunnistavad, et kui artikkel köitis lugeja tähelepanu kauem kui kolmeks ...

2015. aasta korporatiivse kommunikatsiooni trendid: tähelepanu rahaks tegemine

Olga Kazaka
Dr.sc.comm., A.W.Olsen & Partners/Scholz & Friends Riga partner ja Läti Ülikooli lektor
Detsembris hakkan ma alati järele mõtlema, millise võtmesõnaga tähistaksin mööduva aasta kommunikatsioonivaldkonda. 2015. aastal omistaksin sellele sõna “virtuaalsed kuulsused”. Me viisime sel sügisel läbi väikese uuringu, mille käigus üritasime vaadata, kes lätimaalastest on sotsiaalvõrgustike kasutajate seas kõige populaarsem. Tulemus osutus väga huvitavaks, sest näitas kuulsuste uue põlvkonna tekkimist. Need on noored inimesed, kes saavad ülipopulaarseks oma online-aktiivsuse arvelt. Näiteks on neil huvitav profiil Instagramis, mida jälgivad iga päev mitukümmend või isegi mitusada lojaalset kasutajat. Majandustähelepanu tingimustes, milles me elame, viib selline olukord loogiliselt niisuguse terava tähelepanu rahaks tegemisele. Virtuaalsed kuulsused hakkavad saama kingitusi ja reklaamilepinguid brändidelt, mis soovivad köita lojaalse publiku tähelepanu. Selle trendi mõju all omandab korporatiivne kommunikatsioon uusi alatoone. Mõiste product placement pole uus. Me oleme harjunud sellega mitte üksnes Hollywoodi, vaid ka kohalike filmide puhul. Aga nüüd näeme seda intiimsemas olukorras, meile sümpaatse reaalse inimese eluolus, keda me usaldame ning kellega võib-olla ennast assotsieerime. See loob uusi kommunikatsiooni vorme. Üks neist – Сelebrity box – annab virtuaalsetele kuulsustele võimaluse proovida toodet ja jagada oma muljeid. Teine – üritustele kutsutakse ka virtuaalseid kuulsusi võrdselt ajakirjanike ja harjumuspäraste koorekihi daamide ja härradega. Needki osutuvad reklaami- ja PR-kampaaniate osaks, viies brändi sõnumi sihtrühmale arusaadavas keeles. Nõnda kaasas Läti Rahandusministeerium populaarsed räpparid noorte tähelepanu äratamiseks maksude maksmise küsimustele. Räpparid kirjutasid laulu #nomaksāt (#maksta). Sihtrühm kuulas lugu hea meelega, avaldas seda sotsiaalvõrgustikes, laulis ise selle refrääni, et maksud tuleb maksta. Nende protsesside mõjul peavad kollase meedia jaoks harjumuspärased kuulsused kasvatama oma populaarsust online-keskkonnas. ...