Kõige levinumad müüdid online-meedia kohta on hävinud nagu kaardimajake

Sageli tuleb kokku puutuda erinevate arvamustega online-meedia kohta, mis on ilmselgelt valed, aga vestluskaaslast on selles vaja vägagi püüda veenda. Õnneks leidus mitmeaastaste kogemustega, meedia analüüsi valdkonnas eksperdi nime vääriv pädev inimene, kes lükkas ekslike väidete rea ümber. Niisiis, täna tahaksin teenida Tony Haile’i ruuporina (Tony Haile – enam kui 4000 kirjastuse ja meediakanaliga töötava analüütilise kompanii Chartbeat СЕО) ning lükata ümber mõned levinud eksiarvamused. Müüt 1: Pageviews, st lehekülje vaatamiste arv on absoluutselt täpne ja näitlik mõõtemäär. Vaevalt leidub inimest, kes pole kuulnud avaldust „See uudisteportaal on väga populaarne, sest selle lehekülgi vaadatakse sageli, järelikult loeb seda suur hulk inimesi“. „55% lehekülje  külastajatest viibib saidil vähem kui 15 sekundit,“ väidab Tony Haile, ning seepärast tuleb pöörata tähelepanu mitte sellele, kui palju inimesi artiklit „X“ luges, vaid tõsiasjale, kui palju aega nad sellele pühendasid! Müüt 2: Karjuv ja tähelepanu köitev pealkiri on edu võti. Arvatakse, et artikli pealkiri peab köitma tähelepanu ja olema maksimaalselt „karjuv“. Aga viies läbi USA meedias ilmunud 580 000 artikli analüüsi, selgitasid Chartbeat’i töötajad välja, et artiklid, mille pealkirjades olid sellised sõnad nagu „Top“, „Best“, „Nude“, „Biggest“, „Positions“ ja muud samas stiilis, kogusid kõige suurema klikkide arvu, aga sealjuures loeti neid kõige lühemat aega. Vastandina nendele artiklitele loeti päevakohaseid uudiseid, mille pealkirjades figureerisid „Obama“, „Snowden“  ja „Syria“, kõige pikemat aega. Müüt 3: See, kui pikka aega artiklit loetakse, ei oma tähtsust. Peamine on siiski klikkide arv. Tõsiasjad tunnistavad, et kui artikkel köitis lugeja tähelepanu kauem kui kolmeks minutiks, siis on kaks korda suurem tõenäosus, et ta külastab antud veebilehte uuesti, võrreldes juhtumiga, mil ta luges artiklit vaid ühe minuti. „Just seetõttu toimetajad, kes üksnes arvutavad pageviews’e, ignoreerides seda, kui kaua aega artiklit loeti, kaotavad „mängu“ automaatselt, sest neil pole objektiivset ettekujutust sellest, millised teemad on lugejate seas tõesti populaarsed,“ selgitab Chartbeat’i juht. Müüt 4: Kui inimene jagas artiklit sotsiaalvõrgustikes, siis ta luges selle läbi ning see meeldis talle. Arvatakse, et mida rohkem like’e uudisele antakse ja mida enam seda sotsiaalvõrgustikes jagatakse, seda enam inimesi tõesti luges selle läbi ja hindas kõrgelt. Aga praktikas selgus peale 10 000 like’i ja edasipostituse analüüsi läbiviimist, et artiklil, mida luges tõesti kõige suurem arv inimesi, oli alla 100 like’i ja alla 50 tweet’i. Samal ajal artiklit, mida jagati kõige sagedamini ja märgiti meeldivaks, luges 5 korda vähem inimesi kui esimest. Müüt 5 (minu lemmik): Parem maksta reklaamiartikli eest, kirjutades avameelne ood enda ettevõttele/tootele ja olla sajaprotsendiliselt avaldatud ihaldatud uudisteportaalis, kui koostada pressiteade. Tegelikult vaid üks kolmandik lugejatest pühendab reklaami sisule üle 15 sekundi ning ei tasu arvata, et isegi kui teie artikkel pole märgitud kui reklaamartikkel, siis lugeja ei märka siirast soovi talle midagi müüa. Sealjuures vaid 24% kerib artikli lõpuni. Samal ajal reauudist (mis võib olla vabalt ka avaldatud pressiteade) kerib lõpuni 71% veebilehe lugejatest, aga kaks kolmandikku eraldab sellele enam kui 15 sekundit. Kaevates uudisartiklite „kollakale“ sisule kuuled vastuseks sageli, et selline on nõudlus. Ent tahaks uskuda, et Ameerika Ühendriikide kolleegide kogemus on kasutatav ka Eesti tegelikkuses ning nõnda ei tasu mõelda lugejast halvemini kui ta tegelikult on. Intellektuaalsel sisul on siiani nõudlus, analüütikute küsimus seisneb vaid selles, kuidas nad mõõdavad artiklite ja uudisportaali populaarsust tervikuna. Uuringust üksikasjalikumalt lugege siin (inglise keeles).