Massimeedia tulevik: sotsiaalvõrgustikes populaarsuse pealt teenimine?

Osalesin hiljuti Baltic International Academy ja internetiajakirja Baltic-Cource.com korraldatud rahvusvahelisel ümarlauaseminaril „Kaasaegsed suundumused massimeediaturul”. Lisaks sellele, et mul oli väga huvitav kuulata ajakirjanike ja kirjastajate arvamusi sellel teemal, pani see mind mõtlema sellest, milline saab olema meedia tulevik ettevõtte kommunikat­siooni vaatekohast. Selles kontekstis tahaksin rääkida kahest küsitlusest, mille viisin läbi kommunikatsioonispetsialistide seas neli aastat tagasi ja käesoleva aasta alguses. Analüüsides ettevõtete kasutatavaid erinevaid meedia- ja kommunikatsiooni­kanaleid, panin tähele selget tendentsi, et kui ühtede suhtes ärimaailma huvi väheneb, siis teiste järele nõudlus üha kasvab. Näiteks internetifoorumid. Kui 2010. aastal ei olnud nendes kunagi suhelnud 30%, siis nüüd juba umbes 70% vastanutest. Seevastu suhtlusvõrgustike populaarsus kasvab kiiresti. 2014. aastal suhtleb Facebookis igapäevaselt 79% küsitletud ettevõtetest (2010. aastal 28%). Ärikommunikatsioon keskendub üha selgemalt sotsiaalvõrgustikele. Vastustes küsimustele, millistes massimeediakanalites ettevõtte kommu­ni­kat­siooni­maht 2013. aastal suurenes ja millistes kavatseb ta seda 2014. a suurendada, olid suundumused samad: sotsiaalmeedia, uudisteportaalid, uudiste agentuurid. Kõige enam kavatsevad ettevõtted 2014. aastal kommunikatsioonimahtusid vähendada  iganädalastes ja igakuistes trükivälja­annetes. Kui portaale on põhjust heade tulevikuväljavaadete puhul õnnitleda, siis on õigustatud küsimus, mis ootab ees trükitud massimeediat. Minu arvates on trükiväljaannete jaoks viimane aeg hakata tõsiselt tegelema sellega, kuidas interneti võimalusi enda huvides kasutada. Juba täna on kõige populaarsemad ettevõtete profiilid sotsiaalvõrgustikes meediaprofiilid. Inimesed loevad neid meelsasti ja osalevad ka diskussioonides. Praegu kasutatakse seda potentsiaali küll veel vanal viisil – trükiväljaannete populaarsuse ja elektroonilise versiooni külastajate arvu suurendamiseks. Aja jooksul saavad meediakanalid siiski ehk aru, et nad saavad oma profiilide populaarsuse arvelt sotsiaalvõrgustikes teenida, luues ettevõtete kommunikatsiooni jaoks uusi võimalusi. Võib-olla saab just sellest arengutee, mida mööda hakkab käima traditsiooniline meedia. Uute tehnoloogiate kasutamine aitab ärgitada publiku edasist huvi ja vastavalt sellele ka suhtlejaid, kes oma eelarved publiku järgi seavad. Arutelu käigus kõlas fraas „Ellu jääb see, kes muutub”. Arvan, et just see on praegu traditsioonilise massimeedia jaoks peamine.