Suhtekorralduse tulevikuülesanded

Olen alati arvanud, et töö suhtekorralduses annab palju eeliseid. Kõige olulisemad neist on piiramatud enesetäiendamise võimalused, pidev vajadus väljuda oma mugavustsoonist ja võimalus kohata inimesi, keda me teistes oludes tõenäoliselt kunagi ei kohtaks. Veendusin selles hiljuti, kui sain võimaluse pikemat aega suhelda ühe sellise inimesega: Christophe Ginistyga. Ta on eelmise aasta IPRA (International Public Relations Association) president ja peale selle peetakse teda kogu maailmas põhjendatult suhtekorralduse, mainejuhtimise ja sotsiaalmeedia guruks. Oleme temaga arutlenud näiteks suhtekorralduse tuleviku üle ja selle üle, kas suhtekorraldus klassikalises mõttes on tema meelest surnud ning kuidas ja kas peaksid suhtekorraldusspetsialistid muutuma. Kõike pole võimalik ja polegi vaja sõnadesse panna, Christophe ütleks: „Kuulata tuleb mitte kõrvade, vaid südamega, tuleb tajuda hetke ja emotsiooni, mitte sõnu ümber jutustada.” Kuid meie vestluse ja ühismõtete väike resümee on siia siiski kirja saanud.     Avalikud suhted muutuvad sotsiaalseks, mitte digitaalseks Viimase aastakümne jooksul on kahtlemata suurenenud digitaalse kommunikatsiooni tähtsus. Kuid kui vaadelda praegust olukorda ja tulevikuperspektiive, saab suhtekorralduse võtmesõnaks mitte „digitaalne”, vaid „sotsiaalne”. Suhtekorralduse mõte on luua vastastikku kasulikke suhteid – ning see on sotsiaalne eesmärk. Digitaalne mõõde põhineb eri instrumentidel, kuid suhtekorralduses pole vahend peamine. Vähemalt pole instrumendid nii olulised nagu suhted ise. Inimesed, kes keskenduvad digitaalsele mõõtmele, vaatavad vales suunas. Siia sobiks järgmine Hiina tsitaat: „Kui tark mees osutab sõrmega kuu peale, vaatab rumal sõrme peale.” See tsitaat kirjeldab ilmekalt digitaalse kommunikatsiooni ja suhtekorralduse omavahelist seost. Suhtekorraldaja ülesanne on edendada sotsiaalses meedias intelligentsust ehk võimet kuulata ja aru saada. See peaks olema suhtekorraldaja arengustrateegia põhi. Iga spetsialist peaks investeerima regulaarsesse ja täpsesse vestluste monitooringusse, saades ja töödeldes andmeid, mis võimaldavad tal mõista sihtauditooriumi ning hinnata kommunikatsiooni tõhusust. Et aru saada, mis maine ettevõttel parajasti on ja kuidas see ajas muutub, tuleb kuulata. See, kuivõrd hästi agentuur on võimeline kuulama, mida räägib tema auditoorium, määrab suures osas agentuuri arengu. Emotsioonid on sotsiaalvõrgustiku kütus Elame praegu maailmas, mis keerleb kiiremini kui ealeski varem: infovoog ei ammendu kunagi, suhtekorraldajad peavad olema kättesaadavad ja reageerimisvõimelised 24 tundi päevas ning seitse päeva nädalas. Meist saavad praegu-kõik-kohe-kultuuri esindajad. Meil pole enam aega inimlikuks dialoogiks, pole aega vaadata üksteisele silma, pole aega küsida, kuidas sa end tunned, ega õhtustada perekonnaga. Varem või hiljem sattume emotsionaalsesse vaakumisse. Hakkame tunnetame e-kirju domineeriva kommunikatsioonivormina, kuigi tõhus kommunikatsioon põhineb eelkõige inimestevahelistel suhetel. Emotsionaalne silmast silma kontakt on esmatähtis. Kuna aga inimestel pole aega selliseks kostööks või vähemalt nii nad arvavad, kasutatakse emotsioonide väljaelamiseks sotsiaalvõrgustikke. Emotsioonidest on saanud sotsiaalvõrgustiku sammas. Emotsioon on see, mis juhib inimest, ja emotsioon on põhjus, miks ta jagab mingit infot. Inimesed enam ei osta tooteid ega jaga nende kohta infot, kui nad ei tunne kauba või kaubamärgiga emotsionaalset sidet. Emotsioon on info ja vastupidi. Just tundeelamused ajendavad meid langetama otsuseid. Seetõttu tuleb neid rohkem usaldada, eristada ja analüüsida. Suhtekorraldusega tegelevate inimeste suurimaks ülesandeks ei saa uue info loomine või sõnastamine sotsiaalmeedias, vaid neil tuleb luua seal emotsionaalseid suhteid, usaldusel põhinevat tundeelamuslikku sidet. Suhtekorraldusega tegelevad ettevõtted muutuvad Esimesi tunnuseid võib juba märgata, kuid lähitulevikus saab jälgida suhtekorraldusega tegelevate ettevõtete teisenemist. Eriti puudutab see uusi turule tulijaid, kes hakkavad nimetama ennast digitaalseks strateegiks, maineeksperdiks, mõju asjatundjaks jne. Oluline pole mitte nimetus, vaid see, mida nimetus peegeldab, avades suhtekorralduse uusi paradigmasid. Christophe Ginisty seisukoht on alljärgnev: „Olen täiesti veendunud, et traditsiooniline suhtekorraldus on peaaegu surnud, ta on lakanud eksisteerimast. See ei tähenda, et enam ei teki vajadust luua suhteid asutuse ja ühiskonna vahel. Lihtsalt seda saavutatakse teiste meetoditega. Traditsioonilised meediasuhted, mis on paljude agentuuride põhiteenus, asendatakse tunduvalt peenemate tegevustega, milles kasutatakse senisest enam turundust ja mitmesuguseid muid kommunikatsioonitehnikaid. Suurimaks väärtuseks saab suhtekorraldaja oskus pakkuda kliendile uut, integreeritud lähenemist, mis ei keskendu niivõrd meediasuhetele, kuivõrd mainekujundusele ja sihtauditooriumi kaasamisele.” Omakorda põhisambaks, millele peaks kommunikatsiooni käigus keskenduma, on võimekus kuulata ja toetada, loomingulisus ning olukorra või sündmuse dramatiseerimine ning kindlasti kiirus, mis võib mängida võtmerolli.